admin
jaanuar 19, 2025
Kui oleks lühilugude konkurss, siis tekst näeks välja selline – Tommi Sjelvgeren Laupäevahoki väravas ei lubanud TLT-l mängu dikteerima hakata ja tulemuseks 3:0 LPH-le. Suures plaanis oleks sellega kõik öeldud, aga õnneks on iga mäng palju mitmetahulisem.
Aga võtame vaevaks peatuda sündmustel pikemalt. Enne mängu on teada, et Laupäevahoki on roninud tabeli tippu (ka endale üllatusena) ja samuti on teada, et TLT tuleb igat mängu iga kord võitma. Ei hakka siin varasemat statistikat välja tooma, aga on selge, et absoluutselt igas omavahelises mängus võib TLT võtta võidu. Või LPH. Või viik.
Mäng algab selge TLT ülekaaluga ja võib öelda, et nad on selgelt mänguks paremini valmis, kui Laupäevahoki. Seda kuni üheksanda minutini, kui oma tsooni sinisel näppab LPH mängiv treener Tommi Jantunen litri ja seisuks saab 1:0. Üheksas minut oli saatuslik ka eelmises omavahelises kohtumises, kui LPH skooris oma esivärava. Teist väravat pidi ajaliselt isegi kauem ootama, mis leidis tee võrku Steven Nielseni ja Kalev Palkovi koostöös. Aga nüüd palun mitte alahinnata TLT ründejõudu. Mängu jooksul oli mitmeid momente, kus Tommi Sjelvgreni tegutsemine väravas hoidis LPH ära hullemast. Kohati olid olukorrad väärt nädala parima väravavahi tegutsemise videot, kui selline asi liigas eksisteeriks. Ja siit jõuamegi sujuvalt pealkirjani. Oleks väravas olnud LPH-l natuke vähem kogemust/õnne/osavust jne, siis oleks võinud kaalukauss mängu keskel nihkuda rahulikult TLT kasuks ja me räägiks juba teistsugust juttu. Aga täna oli nii.
Mängu lõppskoori 3:0 vormistas tagantäeviskega 4 minutit enne sireeni Andrus Aavaste ja selle liigutusega oli juba võitja sisuliselt selge. Päris lõppu mahtus veel Sjelvgreni efektne tõrje, mis seisu ei muutnud, aga andis aimu miks mängu seis sai just selline, nagu ta sai.
Järgmine 4. grupi mäng on juba esmaspäeval G4S ja Mari Seltsi vahel. Tabelit vaadates on favoriit selge, aga mina isiklikult ei ruttaks veel järelduste tegemisega